Achtzehn

Hei!

Minule saabus juunikuu koos uue eluaastaga. 18. sünnipäeva saab kirjeldada vaid ühe sõnaga, milleks on "võrratu"!

Üles ärgates olin valmis ka selleks, et avan vaid vanemate poolt Eestist saadetud paki ning sellega mu hommikune meelespidamine piirdub.

Kuid kööki jõudes vabandati koogi puudumise pärast ning mind ootasid ees 18 küünalt (hetkel näen, et tegelikult oli neid 19... huvitav küll, miks) ja rohked kandilised pakid. Nüüd olen paari saksakeelse magusate küpsetiste kokaraamatu võrra rikkam.

Koolis kinkisid mulle sõbrannad sünnipäevakoogi. Nii armas, et see Saksa lipuvärvides kaunistatud oli! Pean veel kiitma, et see keeks maitses väga hästi. :)

Võib-olla oli see osa sünnipäevakingist, et mul toimus vaid neli koolitundi.
Keemiatunnis tegi Janna ettepaneku, et kuna mul lõpuks ometi kord sama vähe tunde on nagu temal, tulgu ma Rotary igaesmaspäevasele kohtumisele.

Mitte just väga kaugel mu kodust asub ajalooline tähetorn, milles nüüd fancy restoran Planea asub.

Erikeelsete tõlgete seast leidsime isegi soomekeelse versiooni.

Kohtumine oli oodatust väiksem ning lõunasöögile ei järgnenudki tavapärast ettekannet. Rotariaaid võtsid mind väga sõbralikult vastu ning minulgi oli nendega huvitav vestelda. Küll tunti huvi Eestis elavate venelaste olukorra kui näiteks ka minu ülikooliplaanide vastu. Lõpetasime üldse Janna vahetuspere Taani reisist rääkimisega ning meile selgitati, kuidas taanlased Saksamaalt odavamat alkoholi üle toovad. Tegelikult oli see tunnike hoopis lõbusam kui kirjeldusest jääv mulje. Keeldusin viisakalt pearoast, sest olin just koolis lõunat söönud, kuid desserti paluti mul ühiselt nautida.
Sünnipäeval toitusingi pea-aegu vaid koogist! :D

Tahtsin alati uue raekojahoone viimasel korrusel asuvas sööklast avanevat vaadet nautida ning just sinna me Jannaga suundusimegi.

Kohvitada meil kellaaja tõttu ei õnnestunud, aga see ei takistanud meid fotot tegemast.

Tiirutasime natuke linna peatänaval, sest ilm tundus paremaks pöörduvat. Kutsusin Janna pärastlõunaks enda juurde chai'd jooma, sest vahetusõpilased on need vähesed, kes päev enne Klausur'i õppimist kõige tähtsamaks ei sea.

Koju jõudes tervitasin õde ja ema ning kuigi nägin, et mu toauks oli suletud, ei pidanud ma seda kuidagi kummaliseks, sest see on viimasel ajal tihti nii.
Jäin aga täiesti sõnatuks, kui mulle minu peotujus sõbrannad lauldes vastu vaatasid ning kaunistusi loopisid. :) Sain isegi video oma reaktsioonist, mida hiljem väga naljakas on näha.

Aitäh teile nii laheda üllatuse eest! (Ma tean, et te loete seda tõlke abil. :D)

Sõbrannad ei jõudnud ära imestada, et mu tuba niivõrd korras on. Huvitav, sest enda arust on mul enda toas niivõrd palju asju, et nende pakkimine võib osutuda probleemiks.

Minu armsad sõbrannad

Lauale võluti kibekiirelt puuviljad, šokolaaditahvlid ning fondüü.

Meile Jannaga tutvustati nende lapsepõlvele tüüpilisi maiustusi. Pildiloleva ümbris maitses nagu paberraha ning sisemuses oli justkui jahvatatud PEZ-i kommipuru.

Fondüü maitses lihtsalt jumalikult! :P

... leidsime ka võimaluse, kuidas vahukomme küpsetada ning neid küpsiste ja šokolaaditükkidega süüa.

Tänu sellele, et olin eelneval nädal saanud Eestis paki, sain ka head Eestimaist kraami pakkuda. Vaieldamatuteks lemmikuteks osutusid musta leivaga soolased võileivaampsud ning erinevad Kalevi šokolaadikommid.

Jõudsime arusaamale, et istusime kogu selle maitsva toidu ees nagu Taylor Swift "22" videos. Erinevuseks osutus vaid see, et meil oli tõesti lõbus ning kogu olustik oli lavastamata.

Vahetusema kommenteeris, et olin samal õhtul väga aktiivne olnud. Tema arvates oli tarbitud suhkrukogus liiga suur, kuid mina pooldan mõtet, et šokolaadi söömisel vallanduvad õnnehormoonid.

Eriti veel parimas seltskonnas! Ma olen niivõrd tänulik selle eest, et mind siin need suurepärased inimesed ümrbitsevad, kellega hüvastijätmine juunikuu lõpus väga raskeks osutub.

Aitäh-aitäh-aitäh kõigile, kes mind meeles pidasid! :)