Kevadine

Hei!

Taas pean oma postitust vabandustega alustama - kahjuks ei ole aega kirjutamise jaoks, seepärast tuleb pinnapealsusega leppida. :) Aga mul läheb väga hästi!

Kunstitunnis anti meile huvitav ülesanne. 2,5 kilost savist tuleb luua väiksem versioon skulptuurist, mis iseennast (inimese vormis) kujutaks.

Minu töökavandi järgi istun ma (maa)keral. Mis mulle tunni puhul väga meeldis oli see, et kui me üksteise silme all savikujusid voolisime, vahetasime ideid, kuidas loodud tööd tõlgendada. Nii sain minagi kursusekaaslaselt kommentaari, et kui originaalne on näidata ennast elektronil istuvana. Aga selline uitmõte sai kirjalikus analüüsiski mainitud (tuleb taas enda üle uhke olla, et kaks lehte saksakeelset teksti kirjutatud sai).

Päev enne Dresdenisse sõitu paistis päike aknast nii toredalt sisse ning kuna olin kodus nagunii üksi, läksin hoopis linna peale jalutama, kaasas raamat ja fotoaparaat. Mida muud veel vaja :)

Kõndisin neil tänavatel, mida mööda igapäevaselt ei liigu...

Göttingenist voolab läbi ka Leine jõgi, aga Emajõega võrreldes on see ikka väga pisike ning mitte nii kaunis.

Naljakas, et lisaks suitsuautomaatidele on Saksamaa tänavatel ka kommimasinad alles. Väga retro (kui 90ndate või 21. sajandi algusaegsete asju selliselt kutsuda võib)!

Õhtul sain sõpradega kokku. Doppelkopf'i me kaua mängida ei saanud, sest selleks on vaja neljaseid gruppe. Kuid avastasin enda jaoks Dixit'i. Tegu on mänguga, mida tegelikult ikka üsna väikesed mängivad, kuid ülemist vanusepiiri mina ei seaks. 

Üks sõber jäi ikka lootusetult teistest maha, mille puhul kaaslane sellise pildi töötles.

Dresdenisse sõites oli mul vähem kui tunniajane ümberistumine Erfurtis. Vahetusema oli öelnud, et tegemist on ilusa linnaga ning kui mul võimalik, mingu ma raudteejaamast välja ning tutvugu linnaga. Vaevalt, et ta seda nii tõsise plaanina soovitada mõtles, aga mina printisin varem linnaplaani välja ning nii leidsingi ennast kohvriga linnatänavatel logistamas.

Kuidagi meenutas linn tõesti Göttingeni, kuid Erfurti linn näitas tänavatel väga palju kunsti.

Mind tervitasid "Sendung mit der Maus"ist tuntud hiir ja elevant. See lastesaade on sakslaste klassika, mis on eetris olnud juba aastast 1971. Kahjuks meie pere niivõrd palju televiisorit ei vaata, kuid need osad, mida mina näinud olen, on küll lihtsad, kuid siiski huvitavad ja harivad. 

(Lihtsalt väike märge hiireteemalisele 2048-mängule, mille ma googeldades leidsin... Jah, ma olen üleväsinud ning seepärast jõuavad lapsikud taasavastused ka postitusse.)

Aga Erfurt'ist pärineb KiKa lastekanal (seal küll "Sendung mit der Maus" ei jookse...)

Kõndisin Gera jõe üle kulgeva Krämmerbrücke juurde, mis on Euroopa pikim elumajadega kaetud sild. See on 120 meetrit pikk ning 32 majas tõesti elatakse. Praegu oli seal näiteks tellingud.

Wikipedia väitis, et see skulptuur on kapten Sinikaru, kes on samuti lastesaate tegelane.
Schnappi, das Krokodil sai samuti "Sendung mit der Maus"i kaudu tuntuks.

Erfurt'is olles tuli ka linna sümboliseerivad Toomkirik ning selle kõrval asuv Severikirche ära näha.

Neid lapsemeelseid kujusid oli ikka palju...

Dresdenist naastes saime teatriseltskonnaga esmaspäeva õhtul kokku, sest üks juhendaja sõitis tagasi Itaaliasse. Väljas oli küll päeva üsna soe ja seepärast istusime õhtul kohviku väliterrassil. Minu jaoks oli seal siiski veel pisut jahe ja ehk pisut vara.

Nädala keskel nautisin korduvalt ilusat ilma - pole midagi paremat kui hea raamat, paitav päike ning linnas asuv park.

Neljapäeva õhtul käisin sõbrannaga teatris ning tegemist oli esmaettekandega. Lavastus oli tänapäeval üsna levinud krimkavormis lasteetendus. Eriliseks tegi selle aga see, et mõlemad Göttingenis asuvad teatrid andsid oma panuse. Etendus lõppedes juhatati meid väga šiki laua juurde, millel olid sektipokaalid apelsinimahlaga. :)

Reede õhtul oli õe koolis projektinädala esitlused. Tema klass asus 4. korrusel (Eesti mõttes 5. korrusel) ning tervisenädala teemaga seonduvalt kiideti kõiki, kes üldse kohale jõudsid!

4. klass näeb selline pisike välja ning meenutab pigem katusekorterit kui kooli.

Nädalavahetusel läks ilm taas vihmaseks ning nõnda ma hobusetalli kaasa ei läinud. Kuid laupäeva õhtul käisin taas sõpradega Doppelkopf'i mängimas. Selle mängimiseni me ei jõudnudki, sest alati oli inimesi liiga vähe või just üle, et neljaseid seltskondi luua. Libahunditasime ning vestlesime väga palju uurimustööst, mille tähtaeg kolmapäev oli.

Avastasin, et ma ei ole ühtegi pilti oma teatriproovis olles teinud. 

Tabasin hetke, mil meie Hamleti perekonda külastas hauakaevurist torumees...

Kolmapäeval oli tõesti väga soe ilm väike Göttingeni jalakäijate tänav oli rahvaga üleujutatud.

Õhtul toimus koolikontsert. Nägin kiidetud Jazzified ehk meie kooli oma jazz-bändi. Nad on tõesti tublid!

Tänane neljapäevane päev oli väga sisutihe, et täpsemalt räägin millalgi hiljem.

Kuid viisin 9.-10. tunni ajal kunstiruumis, et tegeleda koolimuusika rekvisiitidega. Lauakatte maalimine tuletas meelde üleeelmisel aastal klassilipu loomist. Kuid siin asi pisut lihtsamalt lahendatud, sest nende vanamoodsate beamer'itega on hea läbipaistvale lehele trükitud teksti projitseerida.

Tschüss!