Tere!
Tahtsin kirjutada pisut sakslaste harjumustest, mis kohati sarnanevad ka Eestiga...
* Mahe- ja biotooted on väga populaarsed. Meile tuleb igal reedel sarnase kastiga tellitud juur- ja köögivilju, leiba ning klaaspudelites piimatooteid. Liitrises pudelis on näiteks piim, pooleliitristes purkides (maitsestamata) jogurt, väiksemates pudelites maitsega (hapu)piimajook ja vahukoor. Kord kahe nädala jooksul tuuakse kanamune.
* Nädalavahetusel süüakse meie peres hilist hommikusööki (kellaajaliselt pigem lõuna). Parematel juhtudel tuuakse pagarist värskeid kukleid ja sarvesaiu. Neid ampsatakse erinevate mooside, keediste ja šokolaadikreemiga. Lisaks on laual veel müsli või hommikuhelbed, et neid jogurti, piima või lausa õunamahlaga (?) süüa.
Mina eelistan siiski nautida kukleid juustu ja kurgiviiludega.
* Leivast rääkides on köögis olemas leivalõikur. See on samasugune ning ohtlik nagu Eesti supermarketites olevad singilõikurid.
* Taimetoitlus on Saksamaal väga levinud. Sinki meil enam koju ei osteta, sest ema on otsustanud, et me kodus liha ei söö. Hetkel on jäänud mulje, et minu tutvusringkonnas on vähemalt pooled (kui isegi mitte rohkem) taimetoitlased.
* Võin oletada, et siin on kõigil nõudepesumasin (v. a. tudengid) ning selle olemasolu on väga oluline. Üldiselt on minu vahetuspere ellusuhtumine vaba - küll kõik probleemid leiavad iseenesest lahenduse. Kui aga nõudepesumasin katki läks, oli käes maailmalõpp.
* Tihti ei koristata ise oma eluruume, vaid selleks palgatakse koristaja. Kord nädalas käib meil melgi abiline, kes loob korda (v.a. minu ja õe tuba, ise olen sellise korraldusega isegi rahul). Sellisel viisil teenivad raha ka sakslastest tudengid.
* Paljud pered omavad mitmeid kortereid ning üürivad siis neid välja. Kui üürnikel mõni kodumasin kulub, siis peab muidugi üürileandja probleemiga tegelema.
* Elan kortermajas, kus korteritel numbreid ei ole. Uksekelladel esiukse juures on nimesildid ning postkastidel samuti.
* DHL allkirjastatud pakid ei ole tegelikult mõeldud personaalseks kohaletoimetamiseks. Minu saadetisi võtavad pidevalt naabrid vastu ja minagi teen seda nende pakkidega (oma vahetuspere nime alt, mis on pisut vasturääkiv...)
* Elutoas on puiduga köetav ahi. Loomulikult ollakse taastuva energia pooldajad... Põlemisjäägina eralduv CO2 omandatakse ja seondakse kasvavate puude poolt.
* Suurtes vanades kortermajades kasutatakse keldrit pesuruumina. Kõik on paigutanud sinna oma pesumasina ja/või -kuivati ning pesurestid või -nöörid.
Selliseid punkte võiks jäädagi kirjutama, näiteks kuidas telekaabli kasutamise eest tuleb tasuda maksu või bussi kuupilet ei ole 30 päeva, vaid kehtib kalendrikuu jooksul.
Viimane nädal on möödunud päris hästi. Laupäeval sain linnas kokku oma sõbrannaga. Naljakas oli avastada, et me oleme mitmes valdkondades sarnaste eelistustega. Õhtusöögiks valmistasime koos minu perega pitsat.
Pühapäeval tuli minu juurde Clara. Valmistasime üheskoos nii Eestist kui ka Prantsusmaalt pärit retsepte.
Minu poolt tuli porganipirukas, tema õpetas mind prantsusepärast õunakooki valmistama.
Nädalavahetusel leidsin aega, et üle pika aja õmblusmasina taha istuda. Minu vahetusisa kinkis õele ja emale jõuludeks õmblusmasina. Seni olin vaid neid juhendanud, kui nad hätta jäid või vajasid, et lõiked sobivaks teha. Valmistasin enda karnevaliriietuse jaoks lisandid ja õmblusraamatust pärit pajalapi.
Teisipäeval oli Auschwitzi koonduslaagri vabastamise päev ning Leningradi blokaadi lõpp. Selle raames oli televisioonis palju erifilme ja -saateid ning valulik teema oli mujalgi arutluses.
Koolis rääkis noorematele klassidele oma kogemusest Leningradi blokaadi läbielanud naisterahvas. Ta oli muuhulgas maininud, et teise maailmasõja olukorras ei saa süüdistada tervet Saksa rahvast, vaid politiilisi juhte. Paljud siinsed õpetajad ei olnud sellise sõnaavaldusega rahul, sest peavad siiski oluliseks, et ka noorem põlvkond ajalugu tunneks ning vigu ei kordaks. Eriti veel nüüd, kui riigi idaosas aktiivsed demonstratsioonid toimuvad...
Kolmapäeval hilisõhtul kutsus mind sõbranna spontaanselt teatrisse. Olin esimest korda Deutsche Theater'is ning vaatasime "Parzivali". Siin on teatrites populaarne omada abonementi ehk õigust iganädalaselt kindlal ajal teatrisse minna. Kõikidel kaardiomanikel on saalis oma spetsiaalne koht ja nii kümneks etenduseks.
Neljapäeva õhtul toimus religioonitunni väliselt debatt, kus arutasime eutanaasia seadustamisest. Kõrvu jäi taas vihje, et Saksamaa seadustikku ei saa teiste Kesk-Euroopa riikide omaga võrrelda, sest siin on ajalugu teisiti kulgenud ning oma jälje jätnud.
Täna oli viimane koolipäev ning saime kätte oma tunnistused. Klassijuhatajatund kestis vist kokku vaid paar minutit, mille käigus anti kõigile üks paberileheke. Miskipärast oli aga minu tunnistus valesti välja trükitud ning õige eksemplari saan alles kolmapäeval.