Viimased hetked enne lihavõttevaheaega

Hei!

Eelmisest reedest alates algas minu jaoks kibekiire aeg. Koolis algas Abi-Mottowoche ehk abiturientide viimased koolipäevad, mil nad riietatult kooli tulid.

Päike paistis ning seda imetleti sellel päeval ikka eriti palju, sest aset leidis osaline (kuid pea 80%-ne) päikesevarjutus.

Mina loomulikult jätsin oma kaamera just sellel päeval koju, kuid nutitelefoniajastut tuleb tänada. :)

Mõned pikslid Päikesest on Kuu poolt kaetud.

Vahetusisa oli meile saatnud spetsiaalsed prillid, millega päikesevarjutust vaadata, mis oli temast väga armas žest. Emdenis oli sel keskpäeval just pilvine ning tema vaatepilti nautida ei saanud.

Looduse vaatemängule järgnes füüsikatund, kus õpetaja ikka nalja viskas. Koolivaheaja peatse saabumise puhul oli ta ostnud Toffifee komme. Mitte seepärast, et need maitsvad on, vaid hea õnne korral näeb mõni maiustus just nagu päikesevarjutus (Sonnenfinsternis) välja.

Pärast kooli tõin kodust oma selja- ja spordikoti, sest sõitsin teatriklubiga Hoher Hagenisse, kus terve nädalavahetuse teatriproovis olime. 

Eelneval õhtul olin õele just üht sobivat lastejuttu ette lugenud. Selle peakangelasel polnud reisile minnes seljakotis enam ruumi, sest soovis kaasa võtta oma mänguloomad ning seetõttu pani nädala jagu riideid endale suvepäeval kihiti selga. Minul kaisukarusid ei olnud, kuid õde, kes neid rohkemgi kui raamatutegelane omab, sõitis ka nädalavahetusel sõbranna juurde ööbima. Nii me siis itsitades mõtlesimegi, kuidas tegelikult pakkima peaks.

Teatriproov oli väga lahe, kuid samaaegselt ka kurnav. Tegime poole ööni (kell kaks öösel) proove, millest suurem osa olid hoopis improvisatsioon, mitte ettekirjutatud stseenid ning ega see ei tähendanud, et me sellisel ajal und nautima läksime.

Teise päeva varahommikul avanes aknast lihtsalt 180-kraadine ilmamuutus. 

LUMI!

Sakslased ütlevad, et see on siin igati normaalne.
Märtsikuu kohta ma ütlust ei ole kuulnud, kuid "April, April - Der weiß nicht, was er will" ehk aprill ei tea isegi, millist ilma ta tahab.

Üks vähestest fotodest, mis selle nädalavahetusel tehtud sai. Kuid tegime palju teatrit, vestlesime ning sõime väga palju maitsvat taimetoitu.

Vahepeal võttis väsimus võimust, kuid see hetk, mil teistele gruppidele esitledes mõni asi maagiliselt välja tuleb (võrreldes prooviga), annab ikka väga palju motivatsiooni!

Esmaspäeva pärastlõunal käisime Janna'ga linnas. Gänseliesel'i juures on avatud Ostermarkt - võiks öelda, et miniversioon jõuluturust, kuid kevadiste rekvisiitidega. Jänesed on aga kuidagi ebasõbralike ilmetega.

Teisipäeval oli viimane koolipäev! Füüsikatunni ajal otsustasid loomarõivastes abituriendid meie klassist läbi tormata. Eputati, et nende jaoks on koolitunnid läbi ning kõikjale sirgeldati "ABI", "ABI 15" või kui aega oli rohkem, siis "ABI 2015". Mõni kursusekaaslane tundis küll vajadust appi karjuda, sest ka meie vihikuid rebiti või kritseldati suurelt oma slogan'eid.

Meie tundi viis läbi praktikant, kes kohe kuidagi ennast kehtestada ei osanud. Tema joonised sai värvilisi varjundeid või vanduva kommentaari "scheiße Physik", mille ta seejärel "schöne Physik" ehk ilusaks füüsikaks parandas.

.

Mõnes mõttes näeb sarnasusi Eesti tutipäevaga, mis lihtsalt pikemalt kestavad, kuid siinsed kaheteistkümnendikud naudivad oma vabadust ikka täiel rinnal. Kunagi ei saanud kindel olla, kas see, millega sind veepüstolist pritsiti ikka vesi või mõni vägijook oli. 

Õhtul sain kokku sõpradega, et taas Werwolf'i ja Doppelkopf'i mängida. Mul on ikka nendega väga vedanud! Kõigepealt oli minu vahetusema jalgratas ning seejärel miskipärast minu oma paranduses ning seega pidin ma pika distantsi pimeduseski jalgsi kõndima. Vahetusema arvas, et mis see ka ei oleks, kuid sõbrad mul üksi tänaval kõndida ei lubanud. Nii võtsidki nad kõik oma jalgrattad käe kõrvale ning olid seltsiks. :)

Kolmapäeval pärastlõunal matkasin sõbraga Hainbergi mäe otsa (see on vaid neli meetrit madalam kui Suur Munamägi), suhteline kõrguski märgatavalt suur. Nägin seda osa Göttingenist, kuhu eel sattunud ei olnud. Metsarada juhatab nii Bismarckturmi (pildil), kui ka tähetorni juurde.

Lisaks leidsime eest ka loomapargi metssigade...

... ja -kitsedega.

Täna sain kokku Claraga, et taas üle pika aja vestelda ning vahetusaasta üle mõtiskleda. Olen veel suutnud pakkida kokku oma vajalikud asjad vaheajaks. Homme sõidan õega Emdenisse, kus oleme vahetusisa juures ning 1. aprillil sõidame edasi Berliini, kus saame kokku vahetusemaga, kes seniks seal oma sõbrannaga kvaliteetaega veetnud on. Sellega minu sisukas vaheaeg loodetavasti veel ei lõppe! :)

Tschüss!