Õllefestivalikuu algus...

Hei!

Pole pea kaks nädalat blogipostitust kirjutanud, sest tegemisi on palju ning kõik põnev võtab oma aja.

3. oktoobril oli Saksamaa ühinemispäev, et tähistada 1990. aasta sündmusi. Vanemad kõhklesid, kas minna Hannoverisse, kus oli Saksamaa-teemaline EXPO. Mina loomulikult tahtsin sinna väga minna (olenemata oma jalavigastusest, sest see päev on kord aastas) ja nii suundusimegi rongiga 100 km põhja.

Rahvast oli loomulikult väga palju ning sellise ilusa ilmaga olid tänavad hõivatud. Tee peal kõndisime mööda ühest meeleavaldusest. Neid toimub Saksamaal ikka väga palju, kõik sellelaadsed üritused on loomulikult loa saanud. Pooldati kommunistliku korra taastamist, sest leidub inimesi, kelle arust oli DDRis (Ida-Saksamaal) rohi ikka rohelisem ja teiste sakslastega sel päeval pidutseda ei soovinud.

Igasugused arvamust avaldavad üritused on linnapildis igapäevased. Midagi ära ei keelata, sest seda tõlgendataks terava ajaloo kordumise ja diskrimineerimisena. Näiteks selle nädala keskel ööbisid Göttingeni kesklinnas raeplatsil (Hanetüdruku ümber) IS äärmusrühmituse vastased, kõik (matka)telkides. Nädalavahetuse eel koliti telkidega pisut kaugemale, sest ka teised üritused on saanud loa seal viibida.

Rääkides taas reedesest päevast Hannoveris, siis suur ala oli kaetud Saksamaad tutvustavate valgete telkidega. Selgitati nii poliitiliste üksuste toimimist kui ka kohalikku kultuuri (ja sporditavasid). Avastasin, et minu sügiskoolivaheaja sihtkoht Emden, mille lähistel vahetusisa elab, on väga huvitava ajalooga.

Rahvuslippe aga esines riigipüha kohta väga vähe, kõik taas ajaloolise tausta tõttu. 

Veespordidemonstratsioon...

Seejärel soovis mu õde lõbustusparki minna ning ka mind veeti õe ja isaga ühele lõbusale sõidule.

Pildilt pole küll päikese tõttu vist hästi näha, kuidas me mõlemad läbimärjad olime, kuid see oli siiski lõbus. :) Õde oli eriti rahul ehk mida veel tahta!

Lõbustuspargis oli kõik muidugi Oktoberfesti-teemaline ning nägin ka oma silmaga Lederhose'sid. Ei peagi selleks Baierimaale sõitma.

Kõndisime veel ema kunagisel kodutänaval, mis asus hispaanlaste linnaosas. Ilma tõttu oli tõesti tunne, et olen Vahemere ääres!

Ka koolinädal oli tegus. Teisipäeva õhtu veetsin oma noorema tugiisikuga. Rääkisime ainult saksa keeles ja seega võin väita, et esialgne keeleoskus (või vähemalt julgus suhelda) on kindlasti olemas, aga ise tahaks ikka rohkemat. Traditsioonilise keeleõppe olen jätnud üsna kõrvale ja pigem naudin inimestega suhtlemist.

Kolmapäeval käisin vanema tugiisikuga arsti juures, sest ema oli nädala lõpuni koolitusel. Minu tugiisik on tõesti väga tore, mis sest, et ma olen talle selle aja jooksul ikka väga palju tööd andnud. Sain karkudest lahti, mis on ikka väga vabastav, sest jalatoele kirjutati uus retsept. Järgneval päeval tahtsin iga vahetunni kooliõues veeta, sest ei olnud sinna vahepeal jõudnud. :)

Ma olin juba enne üsna hulljulge ja liikusin karkudega päeva jooksul palju. Näiteks võib ju koolist koju kõndida ka 7 km, sest postkontoris ootasid mind saadetised...
Aitäh pakisaatjatele, sest sisu oli kogu seiklust väärt!

Kuna üksi oli kodus väga vaikne, kutsusin sõbrannad filmiõhtule. Olin eelnevalt Rootsi šokolaadikooki valmistanud ning ühiselt küpsetasime ka pitsat. Tegelikult ajasimegi terve õhtu juttu ning sõime ülimaitsvat toitu, filmi vaatamine oli üsna teisejärguline. See valmistas mulle palju rõõmu, sest õhtupoolik oli väga-väga tore ja sotsiaalne.

Üks väike fotoklõps, kuigi üks sõbranna oli juba koju sõitnud.

Natuke ka koolist...

Keskmise Saksa õpilase pinalis leidub tindikapslitega täidetav sulepea, nn tinditapja ehk tinti kustutav pliiats, mehaaline harilik, tekstimarkerid. Viimaste fänn ma siiani veel ei ole ja seega pole neid veel ostnud, tekst läheb liiga kirjuks. Aga see on siin loomulik töökäsk, et õpetaja palub teksti highlighteritega liigendada.

Kustutavaid tindipliiatseid kasutasin viimasti vist teises või kolmandas klassis, aga eks elu üllatabki. :D Võimalik, et mäletan valesti, aga siin on need kuidagi teistsugused... Kui ma kustutava otsaga kord üle paberi olen tõmmanud, ei ole enam tavalise tindiga sellele kohale kirjutamine võimalik. Seepärast on kustutava pliiatsi teises otsas veekindel tintenpen.

Kõikidel on muidugi väga naljakas, et ma selliseid asju katse-eksitusmeetodil avastan.

Eelmisel nädalal paluti mul vastata, milliseid naljakaid juhtumeid vahetusaastal on võõrkeele tõttu juhtunud. Neid lugusid on tegelikult juba kogunenud, aga alati pole mahti kirjutada, sest reaalselt jutustades on kõik elavam. Aga likvideerin siiski väikese võlgnevuse.

Küsisin vahetunnis sõbrannalt, kas talle seened (Pilze) maitsevaid. Sellel hetkel oli aga väga lärmakas ning ta ei kuulnud mu küsimus korralikult. Vastust pidin ootama päris pikalt, sest tema kuulis, et küsisin, kas talle meeldib Filz (vilt)...

Teised lood hõlmavad näiteks sõprade üritusi eesti keelt omandada minu kollase sõnaraamatu abil... Tulemus on näiteks "Mina tingiv kõneviis armastan sokk".

Lustakaim igapäevaselt kasutatav eestikeelne sõna, mida sakslastele hääldada olen palunud, on aga "kõrvarõngad". Soovitan teistel vahetusõpilastel proovida! ;)

Jääksingi kirjutama, sest muljeid on palju. Kui keegi soovib millestki täpsemalt kuulda, võite mulle ikka oma soovidest märku anda!

Eva-Maria

P.S. Kuna eesti keelt kasutan siin minimaalselt, saab keeleoskus juba kannatada. Loodan, et kõik on siiski arusaadav!