Kümme päeva jõuludeni

Hei!

Rõõmuga tõden, et koolis jääb stressi vähemaks (see tähendab, et arvestustööd hakkavad tasapisi lõppema/harvenema) ning ka sakslastel on rohkem vaba aega. 

Imekombel leiavad mõned õpetajad siiski aega töid parandada ning näiteks sain teada, et kirjutasin fotograafia arvestustöö 14 punktile. Suurepärane, sest tegelikult oli tegemist sellise kontrolltööga, kus tuli lihtsalt kirjutada nii palju, mida tead. Ja see valmistab vaid rõõmu, et õpetaja minu saksakeelsest tekstist aru sai. Nojah, vigu artiklite käänamisega on päris palju, sest ma grammatikat otseselt õppinud ei ole. Aga vähemalt mõistetakse! :)

Esmaspäevases Seminarfach'is (uurimustöö-tund) tõdes õpetaja, et tema ja Nikolausi arvates oleme me kõik väärt Kinderi šokolaaditahvlit. Karma, et järgnev esitlus oli alatoitumishäiritest ning seda kuulates nosisime kõik rahulikult oma maiustusi. 

Võin rahustuseks mainida, et kui juulikuus sooviti mulle Saksamaale palju toitu, siis selle punkti juures on linnuke (või lausa mitmed) kirjas!

Pühapäevase YFU kokkusaamise puhul valmistasin suure koguse Kirjut Koera ning seda on nüüdseks proovinud väga paljud sõbrad. Suurim kiitus on vist see, et esmaspäeval valmistas Eesti magustoitu ka prantslanna Clara oma vahetusperega. :)

Kirju Koer

Kogus: ~ 4 suurt rulli

600 g küpsiseid (sealhulgas 150 g pruune kakaoküpsiseid)

400 g hapu maitsega marmelaaditükke

100 g tumedat šokolaadi

200 g taluvõid

2 sl tumedat kakaopulbrit

~ 4 sl piima

Küpsised tuleb murda väikesteks tükkideks ning samuti purustada marmelaaditükid ja šokolaad. Segusse riivida külm taluvõi ning juurde lisada kakaopulber. Suruda ühtlaseks taignaks, vajadusel lisada pisut piima. Taignast vormida fooliumi või küpsetuspaberi sisse rullid. Neid tuleks hoida vähemalt pool päeva külmas ning seejärel serveerida viiludeks lõigatuna.

Teisipäeval kutsus mu tugiisik mind Taize jumalateenistusele. Olin pisut skeptiline, aga siiski piisavalt uudishimulik ja seadsin pärast teatrigruppi taas sammud linna poole. Teenistus toimus hubases katusetoas ning lauldud laulud olid väga rahustavad. Täitis mõnusalt teisipäevase lünga jooga osas. 

Nimelt teeme iga teisipäevase saksa keele tunni alguse mõned minutid erinevaid joogaharjutusi. Alguses tundus see tõesti väga veider ning kogu kursus tegi seda kihistades õpetaja järgi, kuid nüüd on see üks väga hea harjumus. Kohe selline, et kui ära jääv tund on teisipäeval, on siiralt kahju.

Olin Taize lauludest täiesti lummatud, sest leidsin pea iga teise laulu juures venekeelseid tõlkeid. Kihvt oli uurida, kui palju ma aru saan vene ning seejärel saksa keelest. Ja oh üllatust, lauluraamatus oli ka kolm eestikeelset salmi.

Sealne seltskond koosnes päris paljudest üliõpilastest (nagu mu noorem tugiisikki) ning nendega oli ka hiljem päris meeldiv teed juua, jõuluküpsiseid näksida ja vestelda.

Kolmapäeva pärastlõunal külastas meid üks ameeriklane, kes oli Saksamaal vahetusaastal kümme aastat tagasi, ajal, mil mu vahetusema oli tegev YFU kontoris. Väga huvitav oli rääkida inimesega, kelle vahetusaasta on olnud juba mitmeid aastaid tagasi ning kes seda ainult fun-fun-fun'ina ei demonstreerinud. Andis taas motivatsiooni, et nautida minu enda (iga päevaga lühenevat aega) Saksamaal.

Reede õhtul oli väga tormine ilm, kohe selline, et tugev tuul lõhkus mu täpilise vihmavarju.

Sellest hoolimata käisime Elisa ja Julega jõuluturul ning nautisime sealset õhkkonda.

Õpetasin neile eestikeelseid jõulusoove. Suurimat nalja teeb siiski "Häid pühi!", sest täpitähti hääldatakse saksa keeles ikka päris teisiti.

Kuna see oli tegelikult mu esimene õige jalutuskäik Weihnachtsmarkt'il, siis vaimustusin ka päris kitšilikest asjadest. Aga kõik on vabandatav, sest olen vahetusõpilane! :) 

Kuidas ma sellist vaba(n)dust Eestis igatsema hakkan!

Laupäeval soovisin vahetusisa ja -õde Nörthen Hardenbergi vabaõhuuisuplatsil uisutada. Läksin samuti kaasa. Kihvt oli näha väikeseid lapsi, kelle olid pandakujulised tugirauad abiks.

Õhtul käisin sõbrannaga Junges Theater'is teatritükki nimega "Der Hals der Giraffe" ("Kaelkirjaku kael") vaatamas. Lavastuslikult oli tegu väga põneva tükiga, lisaks mängis peaosa meie teatrigrupi üks juhendajatest. Huvipärast tahaksin lugeda ka samanimelist romaani, sest teema oli väga huvitav. Ja tahaks loomulikult ka teada saada, millised elemente tõlgendas lavastaja spetsiaalselt teatritüki jaoks ning mida jutustas tekst ise.

Foto: http://www.junges-theater.de/content/typo3temp/pics/IMG_3809_36f6f15a5f.jpg

Õhtul oli ka televiisoris viimane osa telešõust "Wetten Dass". Vaatasin seda esimest korda, aga väga huvitav oli, milliseid pakkumisi kihlvedudeks tehti ning kuidas nendega tõesti toime tuldi. Iga kord oli saates külaliseks ka mõni maailmakuulus persoon, viimasel korral Ben Stiller, kes reklaamis filmi "Öö muuseumis" uut osa.

Pühapäeval läksin Helena ja Harrieti juurde piparkooke küpsetama ning pisut hiljem liitus veel üks koolikaaslanna. Saksamaal ei ole traditsiooni Lebkuchen'eid küpsetada. Selgus, et see oli teistele esimene kord piparkooke ise valmistada. Minu jaoks oli uus aga see, et poodides ei olnud võimalust juba valmis piparkoogitainast osta.

Saksamaal müüdavad piparkoogid on Eesti omadega võrreldes väga paksud ning meenutavad maitselt pigem präänikuid. Taignaretsept oli samuti saksapärane ning nagu arvata, sisaldas see palju kergitusainet. Kartsin juba, et välja tuled midagi hoopis võõrast, kuid lõpptulemusena maitsesid meie küpsetised nii nagu kodus!

Pärast suurt katsetamist leidsime parima viisi, kuidas suhkruglasuuri piparkookidele jaotada ning jäime oma kunstiteostega rahule. :D

Kolmanda advendi pärastlõunal olen söönud väga palju küpsetisi ja joonud pea sama palju teed.

Uskumatu, et vaheajani on jäänud viimased viis koolipäeva.

Hetkel aga jooksen elutuppa, kus mind ootab juba pitsa ja peagi televiisorist algav korvpallimäng. Ema sõbrad on juba siia tulnud.

Tschüss!