Kingituste toomine Eestist oli alguses väga keeruline, sest kohvri ja käsipagasi kaal on limiteeritud ning teiste vahetusõpilaste juttude järgi kodumaine šokolaad sakslastes suuri tundeid ei tekita. Otsustasin hoopis viia midagi majapidamisse ning kasutada ära ka oma käsitööoskused (see, et Eestis on põhikoolis käsitöötunnid, on vist muu maailmaga võrreldes üsna unikaalne).
Äkki saab mõni (tulevane) vahetusõpilane sellest postitusest ideid...
Aastase pere ema erisooviks olid villased sõrmikud, mille kinkisin sünnipäeva puhul. Väikesele õele sai reisilt ostetud rahakott. Sisse meisterdasin pisikese üllatuse.
Tegelikult võtsin kaasa ka mõned väikesed rahvuslikud meened, käsitsi valmistatud kaardid ning paar šokolaadi (loe: palju), sest iial ei tea, millal midagi vaja võib minna. Seda soovitasid ka eelmiste aastate vahetusõpilased. Omast kogemusest võin öelda, et varud on otsakorral (ja ma ei ole ühtegi maiustust ise veel salaja ära söönud :)).
Puidust võinugade toomine on Saksamaa jaoks ülihea idee. Igas peres süüakse leiba või kukleid erinevate kreemjate määrete või moosidega.
Ja kui keegi on kunagi mõelnud, miks Nutella niivõrd magus on, siis tulge ja proovige siinset leiba. Ise on nad väga uhked, et omavad üle saja erineva leivasordi, kuid suurem osa neist on maitseta ja minu jaoks uudse konsistentsiga.
Samuti hea nipp vahetusõpilastele on kohvrisse pista kamajahu. Kahjuks said minu lubatud pagasikilod kiiresti täis ja kama ma kaasa ei võtnud, kuid keelelaagris oleks seda omades pisut lihtsam olnud. Kama lahendab alati igasugused rahvustoidu valmistamisega mured, sest sellest saab teha häid magustoite (olgem ausad, kes ikka igapäevaselt kama joob...).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar