Sisseelamine

Hei!

Paistab, et nädal on piisav, et uude keskkonda sisse elada või vähemalt mina tunnen hetkel nii. :)

Kool algab alles järgmise nädala teises pooles ja kõik naudivad täiel rinnal lühikest koolivaheaega. Kuna minu perel minuvanuseid tuttavaid ei ole, otsustasin ise kohalikega ühendust võtta. Eestlaslik tagasihoidlikkus sai alla neelatud ja sain teada, et minu linnas elab tütarlaps, kes paar aastat tagasi oli vahetusõpilane Eestis.

Yfukad on alati üksteise vastu sõbralikud ning saime eile linnas kokku. Jõime kohvi ühes väga hubases kohvikus. (Ahjaa, pole veel maininud, et mu peres juuakse alati kohvi asemel teed, mis on tegelikult tervislik ja meeldiv. Kuid vahepeal on ka vaheldust vaja...) Jalutasime linnale mitu tiiru peale, külastasime botaanikaaeda, uurisime draamateatri ümbrust (pildil) ning avastasin enda jaoks veel uusi toredaid kohti. 

Nägin (ja kuulsin) vahetusaasta mõjude kohta, mis on väga armsad, sest kui Pauline ingliskeelset sõna ei teadnud, mainis ta hoopis selle vastet eesti keeles (vahel ka saksa keeles). 

Juhuslikult kohtasime linnas üht tütarlast 11. klassi (loe: minu) lennust, kellest mulle just oli räägitud. Tema tuli vahetusaastalt Argentiinast. Kuigi meie põhikursused ei kattunud, siis tore oleks, kui mõni ühine tund siiski leiduks. Aga vähemalt on mul esimese koolipäeva eel juba üks tuttav õpilane kooli peal olemas!

Jõudsime just oma jalutamisega tagasi Gänselieseli juurde ning sealsamas üritas verivärske doktorikraadiomanik purskkaevu juurde saada. Ma ei tea küll, miks ta sellisel juhuslikult päeval (üksinda) lõpetas, aga ka teistele möödakõndijatele oli see tähtsündmus.

Kuigi Hanetüdruk võib olla kõige rohkem suudlusi saanud tüdruk, siis kahjuks on need ajaliselt väga lühikesed... Lõpetaja allalaskumine skulptuuri juurest oli aga väga keerukas ja aeganõudev. Eks ohtlikkuse pärast ongi see traditsioon (osaliselt) keelatud.

Kuigi lubasin toitu mitte pildistada, siis road, mida igapäevaselt valmistame, on väga maitsvad ja näevad ka head välja. Varsti avan oma restorani... :)

Õhtustes uudistes mainiti muidugi ka Eestit. Sakslased hääldasid Ilvese nime õigesti, mis on loomulikult meeldiv, sest muidu valmistab eestipärane hääldus raskusi. Hiljem arutati, mida eestlased ise arvavad praegusest olukorrast ja ohust. Esitatud küsimusele vastas (inimtühjal) Lauluväljakul dirigent Aarne Saluveer.

Ma ei tea, kuidas Eesti meedia praegust olukorda maailmas käsitleb (ning pisut ei tahagi teada, sest vahetusaastal on võimatu kahes kohas korraga elada...), aga Kesk-Euroopa on väga mures. See BBC artikkel on samade seisukohtadega nagu Saksa uudised.

Õhtul vaatasime Saksamaa ja Argentiina vahelist sõpruskohtumist. Tulemust ei kommenteeri, sest kuigi Murphy seadus ütleb, et pärast MM-i peab ka Argentiina mõne mängu võitma, siis mitte sellise seisuga.

All pildil on näha minu õe jalgpallikaardide kogu (tal on neid raamatuid tegelikult juba kaks tükki, sest üks kaart on puudu :)).

Ahjaa, pereisa tuli taas Göttingeni. Ma ei ole hetkel veel aru saanud, kui tihti ta tavaliselt meid külastab/siin elab, sest 400 km on ikka suur vahemaa.

Tschüss!