Kolmanda nädala algus

Hei!

Ma ei kujutanud iialgi ette, kui mägine siinne piirkond on. Käisime teisipäeval vahetusõpilastega bowlingut mängimas. Mängusaali kõndisime muudkui üles-alla vooklevatel tänavatel. See on tegelikult juba tavaline, sest osa minu teest kodust bussipeatusesse on mööda väga-väga järsku nõlva. Kohalikud tavaliselt kulgevad suurema ringiga, sest mööda laugemaid tänavaid on lihtsam kõndida. 

Aga bowling oli väga meeleolukas, põrand jäi terveks ning tulemused olid lihtsalt suurepärased. :)

Iga päev asjatan üha rohkem linnas ning sealhulgas praktiseerin keelt. Olen suutnud seletada, et soovin kellapatareid vahetada, fotosid printida (ja printimiskioskit kasutada; see asub kosmeetikapoes), raamatukaupluses orienteeruda ja veel palju muudki. Üllatuslikult ei olegi pidanud ma enda teksti väga palju kordama, eeldan, et mind on mõistetud. Seni on oldud väga sõbralikud, kui olen saksa keeles rääkinud. Näiteks muutis üks müüja täna poes kaardimaksesüsteemi seadeid, et ma Maestro kaardiga saaksin maksta, mis oli väga armas. 

Vahepeal ajavad aga (poe)nimed vahetusõpilasi väga segadusse. Arvasime üheskoos, et kaubanduskeskuses ei leidugi toidukauplust. Pidasime Real'i spordiriietepoeks, sest kõigile tundus puna-sinine logo tuttav just sellisena. Sakslased tunduvad aktiivse ja tervisliku elustiili pooldajad olevat ning miks mitte on neil suur spordipood allkorrusel.

Hommikused bussid olid esmakordselt ülerahvastatud, sest siinses piirkonnas algas täna kool. Ilm on aga augustikuise päeva kohta väga külm. See on selline juba viimased nädalad olnud. Kahjuks jõuan hommikuti koolimaja ette 20 minutit varem ning siis tulebki leida päikeselaik, kus on pisut soojem. Siinne kuumalaine ja hea soe suvi jäi juulikuusse. Kuid pole halba ilma, vaid kehv riietus. Kannan mitmeid kihte riideid, tihti on nahkjaki all pehme ja soe YFU-pusa (tore, et see riideese kohvripõhja ei ole jäänud).

Erinevalt Eestist vahelduvad siinsed tormid tihti päikesega. Minu katuseaknast on väga hästi näha, millal torm lõppeb (või algab). Ning ühel õhtul oli mõned minutid pärast lausvihma, tugevat tuult ja tumedat taevast taas päike paistmas. 

Aknast avanes selline vaade (tegelikult oli topeltvikerkaar, kuid haarasin kaamera pisut valel hetkel).

Tänaseks lõunasöögiks käisime taas dönerit söömas. Õpetajad laulsid meile kummitavat ja pisut tobedat viisi "Ich bin ein Döner". Viimased päevad on koolis juba pisut nukramad olnud, sest OSK saab varsti läbi. Seadsin teisipäeval ka väikese kodukootud fotonurga üles ja tegime meeleolukaid pilte, mida jagan hiljem. Kuigi reede on siiski koolipäev, toimub homme lõpuõhtu vahetusperede, õpetajate ja vabatahtlikega. Ka nemad soovivad meie rahvuroogasid maitsta (kuigi mina valmistasin juba eelmisel nädala oma perele väikese koogitüki), seega tegin täna taas küpsisetorti. Sel korral katsetasin natuke rohkem, kuid homme saab teada, milline tulemus on.

Loomulikult ei ole ma siin olles Eestit unustanud, seega...

Frohen Tag der Wiedererlangung der Unabhängigkeit, Estland!

Peaaegu rahvusvärvides väike, kuid nobe kala, keda laupäeval loomaaias märkasin.