Väljasõidud Bonni ja Wuppertali

Hei!

Laupäeval sõitsime (keelelaagri)klassiga Bonni, et külastada Haus der Geschichte ajaloomuuseumit. (Tegelikult oli omaette eesmärgiks ka Saksa rongidega sõita, sest püsipere juurde läheme iseseisvalt...)

Väljapanek keskundus Saksamaa ajaloole alates II maailmasõja lõpust kuni tänapäevani. Pisut kahju oli, et käsitlemiseks oli valitud ainult see ajaperiood, kuid samas ka mõistetav. 

Siiski õnnestus mul teada saada Saksamaa lipuvärvide tekkelugu. Preisimaa väed kandsid Napoleoni sõdade ajal musti rõivaid, mille ääred olid punasest kangast ja nööbid kuldsed. Sel ajal sümboliseerisid värvid musta sunnitööd, veripunaseid lahinguid ja kuldset vabadust. Riigilipul on mustapunakuldse tõlgendus pisut muutunud.

Ajutine näitus selgitas sakslaste toidukultuuri. Leidsime kiiresti üles selle, mis vahetusõpilastele silma on jäänud...
Ei ole vist möödunud päeva leivata. Hommikusöögiks on kuklid, lõunasöögipakk on tihti leib ning ka tavapärane õhtusöök on kaks leivakuklit erinevate lisanditega. Õnneks olen mina saanud palju teha, et minu kõik siinveedetud päevad sellised välja ei näeks. Kuid see on siin normaalne ning leiba (mitte täisteraviile, vaid kukleid, saiakesi ja croissant'e) peetakse väga tervislikuks. Ma ei teagi, kas ma hetkel igatsen Eesti musta leiba või mitte.

Muuseumi väljapanek oli väga põhjalik, samas huvitav ja modernne. Ei oleks olnud vist õigemat kohta (lõhestunud) Saksamaa ajalugu selgitava muuseumi jaoks kui Bonn (Lääne-Saksamaa pealinn).

Kogu ekspositsioon oli jaotatud kaheks, et näidata Ida- ja Lääne-Saksamaa majanduse ja eluolu erinevusi. Midagi ülišokeerivat mina näitusesaalist enda jaoks ei leidnud. Kuid huvitav oli vaadata ajaloolisi videolindistusi Berliini müüri ehitamise päevast või jälgida ameerikalike toodete reklaame 1970ndate Lääne-Saksamaal.

Leidsime II maailmasõjas võidelnud ameeriklase saksa keele käsiraamatu, seal kirjutatud hääldused olid
teistsugused ja silmatorkavad.

Pooleteisttunnine ekskursioon oli kogu muuseumi külastamiseks loomulikult liiga lühike. Meie giid pidi kahjuks kosmose-võidujooksu saalist lihtsalt läbi kõndima. Seega sooviksin mina seda paika kindlasti veel külastada (näiteks pärast aastat Saksamaal, et teada, kas vaatan asjadele teisiti).

Ülemisel pildil olev ekraan näitab Saksamaa võlga, et see kustutada, peaks iga elanik maksma rohkem kui 25 000 eurot.

Pühapäeval sõitsime perega Wuppertali. Loomaaeda jõudmiseks kasutasime köisraudteed, mis on omalaadne maailmas ja kulgeb üle Wupperi jõe. See on kiire (ja turvaline) ning seepärast kasutusel ühistranspordina jõeorus.

Loomaaed oli suur ja koduks ilusatele loomadele. Piirkonnale omapärane pinnamood paistis samuti pargis välja. Õppisin tahvlitelt (lugema) saksakeelseid loomanimetusi ning nautisin vaatepilti.



Olime õnnelikud, sest nägime pisut suuremat kassi kui kodus ja üsna lähedalt. :D

Need värvilised linnud on justkui vahetusõpilased uues keskkonnas.
Viimased päevad vahetusperega on olnud lustakad, sest olen palunud inglise keelest täielikult loobuda. Kasutan oma olemasolevat sõnavara täielikult, võtan appi käed ja jalad, kannan sõnaraamatut alati kaasas ja vahel ka joonistame, et mõista. Ma usun, et seda on humoorikas jälgida.

Meil vedas veel, sest nägime loomaaias nelja päeva vanust elevandibeebit Jogi (nimi kattub Saksamaa jalgpallikoondise peatreeneri hüüdnimega).

Seejärel külastasime botaanikaaeda, et näha paika, kus peretuttavad juunikuus abiellusid. Kahjuks ei olnud taimede ilu täna näha, küll toimus samas kohas laat. Sõin seal esimest korda Bratwursti (saksalik toit, mida süüakse ikka leivaga ja meenutab hot dog'i).

Bis bald!