Olles erand...

Hei!

Seitse vahetusõpilast meie keelelaagrist sõitsid laupäeva hommikul oma aastaste perede juurde. Louis peret ei vaheta, sest OSK perekond võtab ta aastaks enda juurde elama. Mina ja Marton ootame, millal meie aastased pered puhkuselt tagasi tulevad ning vastu võtta saavad. Tema jääb siia veel kauemaks, mina lahkun aga juba 26. augustil.

Tavaliselt on üritustelt kohutavalt kehv teistest hiljem lahkuda. Teised jätavad hüvasti, mõned nutavad, kuid ise tunned, et see ei ole veel lõppenud. Kuna mulle hüvastijätud ei meeldi, on suurepärane, et olen siin kauem. Ei pea tundma süümepiinu, et ühe õhtu vahetusõpilaste ja nende pereõdede seltskonnas viibin, mitte perega. Mul on aega asju korrastada ning ennast uueks muutuseks ette valmistada.

Ma usun, et Göttingenis võivad erinevused olla väga suured ning alguses on raske sisse elada. Siin ei ole mul veel koduigatsust tekkinud, sest alati on midagi, millega tegeleda. Kool algab mul alles 15. septembril ning see annab mulle palju planeerimata aega. Samuti muutub seltskond, kellega koos viibin. Vahetusõpilastega on väga kerge sõbruneda, sest me oleme kõik samas rollis ning mõistame üksteist. Aga nüüd pean olema ka selleks valmis, et olen halva keeleoskusega tundmatu, kes on aktiivne, sõbralik ja vahel ka seltskonnas üleliigne...

Samas ootan ma juba ärevusega kõike head, mis seal mind ootab ja tean, et saan siia alati külla tulla! :)

Tänu OSKle olen veetnud Saksamaal imelised kolm nädalat. Kui keegi tulevastest vahetusõpilastest mõtleb, millist programmi Saksamaal valida (keelelaagriga või ilma), siis soovitan kindlasti keelelaagriga. Selle kolme nädala jooksul saate te endale uue pere, uued sõbrad ning õpite väga palju nii saksa keele, Saksamaa kui ka teiste Euroopa kultuuride kohta.

Üritasime eestlaste mitmeid kordi korralikku ühispilti teha, aga see ei õnnestunud. Aga järgnev pilt iseloomustab väga hästi meie kõigi läbisaamist. (Ma igaks juhuks mainin, et kõike tuleb 100% tõena võtta. :))

Laupäeval küpsetasime vahetusemaga ploomidega purukooki. Leidsin Eestist tuttavaid köögitarvikuid ning justkui tundus, et kokkan kodus.

Samal päeval läks kogemata tiigis suitsumasin tööle, kuid sain sellest pilti teha. Ilmad lähevad pisut soojemaks, sest päikest on rohkem, kuid väliterrassil söömiseks on siiski liiga külm.
Pärastlõunal käisid meil külalised. Neile meeldis väga minu valmistatud küpsisetort. Pidin pisut oma pärisvennast vanema poisiga inglise keeles rääkima, et ta saaks harjutada, kuid kahjuks ta väga palju ei rääkinud. Hiljem selgus, et kartis, et naeran ta üle. (Kuigi ma ei teeks seda üldse, sest ma ise räägin kindlasti hetkel veidrat saksa keelt.)

Olen siin kohanud endavanuseid või isegi vanemaid noori, kes räägivad inglise keelt sama palju kui mina saksa keelt. (Loomulikult olen kohanud ka väga hea inglise keele oskusega noori, kellega on väga meeldiv suhelda.) Midagi imestada tegelikult ei ole, sest televisioonis on kõik välismaised filmid saksakeelse pealelugemisega. Autoriõigusi ja piraatlust jälgitakse siin väga karmilt ning seega kokkupuudet inglise keelega väga palju ei olegi. Failide tõmbamine on üks põhjuseid, miks avalikke WiFi-võrke siinsetes kohvikutes peaaegu ei olegi. Seaduste järgi peab ruuteri omanik maksma trahve, kui WLan'i kasutajad on oma tegevusega autoriõigusi rikkunud. Ahjaa, vahetevahel ei teata, mis on WiFi, sest populaarsem nimetus on WLan. Aga see võib olla vaid nii siinses piirkonnas...

Pühapäeval käisime peretuttavatel külas, sest peretütrel oli sünnipäev. Oldi väga sõbralikud ning nende koer Berry oli samuti väga armas ja loomulikult õiges suuruses!

Esmaspäeval käisime kalapoes tiiki uut kala ostmas. See meenutab siis perele edaspidi mind. :) Tegin õige valiku, sest Eva-Marial on kaks täiesti erinevat külge (eks nii välimuse kui ka iseloomu poolest), ta sööb (esimesel päeval) vähe ja teadis kohe alguses, kummal pool asub kotisuu!
Päris sarnane, nüüd õpib ta siis tiigis võõrkeelt...

Olen väga rahul, et olen just Saksamaal, sest viimasel ajal leian oma (välismaiste) sõprade hulgas ühe rohkem saksa keele oskajaid. Ning samuti on mul saksa keelt emakeelena rääkivaid sõpru, kes parandavad, kui vigu teen.

Aga ma lähen oma viimaseid hetki Wuppertalis nautima ning seejärel lõplikult kohvrit pakkima!

P.S. Mina ja Karel oleme ikka veel oma vana klassi täiendatud nimekirjas (mis on lihtsalt armas) ning seega võite kolmapäeval meid Tartus õpikuid laenutamas leida... :D

P.P.S. Eva-Maria sõbrustab tiigis Mercedesega (loe: ujub tema kannul). Tegemist on vist väikese vihjega tulevasele autole...